Alexanderi tehnika õpetaja Merje Roomere

Alexanderi tehnika õpetaja Merje Roomere

Olen lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1988) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 1993) viiuli erialal. Alates 1994 töötan Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 1.viiuli rühmas. Tegutsen ka kammermuusikuna, peamiselt nüüdismuusika vallas (1994-2001 NYYD Ensemble, alates 2003 Ansambel U:) Alates 1998 töötan Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli-, peale Alexanderi Tehnika Instituudi lõpetamist (2019) ka Alexanderi tehnika õpetajana. Oman rahvusvahelist STAT (The Society of Teachers of the Alexander Technique) diplomit.

Viiulimängu kõrvalt, ja tegelikult ka selle tõttu, olen alati tundnud huvi inimese toimimise kohta. Leian, et pillimängus kajastub kogu interpreedi olemus: milline on tema mõtte- ja tundemaailm, millised on tema harjumused ja reageerimisviisid. Muusiku elu on küllalt stressirohke, kus tuleb päevast päeva rinda pista sundasenditest ja korduvatest ühetaolisest liigutustest tingitud lihaspingete ja lavanärviga. Alexanderi tehnika avastasingi enda jaoks just pidevast pingeseisundist väljapääsu otsides.

Esimesed tunnid sain Karin Brownilt, tema soovitusel astusin Alexanderi Tehnika Instituuti 3aastasele õpetajakoolitusele, õpetajateks Maret Mursa (näitleja ja AT õpetaja, EMTA), Dorothea Magonet (AT õpetaja ja füsioterapeut, Londoni Kuninglik Muusikaakadeemia), Soile Lahdenperä (AT õpetaja ja koreograaf, Helsingi Kunstiülikooli Teatriakadeemia), Judith Kleinmann (AT ja kontrabassiõpetaja, Londoni Kuninglik Muusikaakadeemia) jt.

Vaatamata sellele, et suurem osa minu tegevustest on seotud muusikaga, on Alexanderi tehnikast saanud minu suurim abimees ja kutsumus.